Päike – meie sõber või vaenlane?

Published In: News Hits: 4442

Põhjamaade suved on tihtipeale hallid ja sombused. Säravast päikesest, võibki mõnel aastal ainult unistama jääda. Nii üritame piskustki maksimumi võtta ja võimalikult palju aega päikese käes veeta, et veel pimedamaks ja hallimaks talveks energiavarusid koguda.

Kahjuks toob geograafiline eripära aga kaasa mitmeid ohutegureid, mille peale alati ei oskagi mõelda.

Aga alustame algusest...

Päike mitte ainult ei valgusta ja soojenda, vaid ka kiirgab. Päikesekiirgust on kolme liiki – UVA, UVB ja UVC.

UVC kiirgusest me väga palju ei kuule, sest see meieni ei jõua, vaid neeldub osoonikihis. 95% maale saabuvast päikesekiirgusest on UVA- ja ca 5% on UVB-kiirgus.

UVA kiirgus on meile oluline, sest tänu sellele sünteesib meie organism eluvajalikku D-vitamiini, ainet, mida meie immuunsüsteem pika ja pimeda talveperioodi üle elamiseks hädasti vajab. Kuid ei saa head ilma halvata – UVA kiirgus on ka põhiline süüdlane, mille toimel meie nahas algab enneagne vananemise protsess – tekib naha kuivus, kortsud ja hullematel juhtudel ka pigmendilaigud. UVB kiirgus on aga ohtlikum ja tugevam – see tekitab päikesepõletust ning tõstab nahavähi ja melanoomide tekke riski.

 

 

 

 

 

 

Pildil: Pigmendilaigud näol

 

Seega vajame kaitset

Esimeste soojade ilmadega tekib alati hirmus tahtmine paksud üleriided nurka visata ning randa joosta. Olgu see siis kontoris läbi akna päikest nautides, autoga sõites, või rannas päevitades, nii UVA kui UVB kiirgus ohustavad igal hetkel. Eriti lõunasel ajal. UVA kiirguse eest ei kaitse ka näiteks pilved või aknaklaas. Seda on oluline teada, et olla võimeline ennast teadlikult nahakajustuste eest kaitsma.

Ning seetõttu võiks igal inimesel tegelikult juba kevadkuudest alates kotis olema abimees – päikesekaitsekreem.

Kuidas endale parim päikesekaitsekreem valida?

Päikesekaitsekreemi tõhusust UVA ja UVB kiirguse tõkestamisel tähistatakse rahvusvahelise lühendiga SPF (Sun Protection Filter). Number tähekombinatsiooni SPF järel näitab seda, kui kauaks me võime päikese kätte jääda ilma, et tekiks päikesepõletus.

Näiteks kui teie nahk kipub ära põlema 10 minutiga, siis võite arvutada, et SPF kaitsefaktor 15 tähendab, et päikese käes võib viibida 15 korda kauem, kui ilma kreemita, ehk 150 minutit.

Mida heledam on inimese nahk, seda kõrgema SPF numbriga toode tuleks omale varuda.

Päikesele ligipääsetavatele kehaosadele võiks päikesekaitsekreem olla kantud igal ajal. Muudele kehaosadele peaks päikesekaitsekreemi kandma umbes pool tundi enne päikese kätte minekut. Päeva jooksul tuleb kreemi kindlasti uuesti kehaosadele kanda, et kaitse oleks pidev.

Selleks, et säilitada nooruslik välimus ja vältida nahakahjustuste ning kortsude teket, peaks näole igal hommikul enne kodust väljumist kandma kas kõrge SPF faktoriga näokreemi, või päikesekaitsekreemi. Siis saab muretult meigi kaitsekreemi peale kanda, ning ei pea muretsema päeva jooksul kreemi juurde kandmise pärast.

Aga kui ma kasutan kõrge SPF faktoriga kaitsekreemi, siis ma ju ei päevitu....

On üsna levinud valearusaam, et kõrge SPF numbriga päikesekaitsekreem pärsib päevituse teket. See ei ole päris tõsi. Nagu eelpool mainitud, siis SPF faktor näitab aega, mille võib päikese käes turvaliselt veeta ilma nahapõletuse tekkimiseta. Jah, päevituse teke võtab mõnevõrra kauem aega, kuid tänu sellele päevitub nahk turvaliselt ning tulemus jääb püsivam. Samas väheneb oluliselt nahavähi ning naha enneaegse vananemise risk. Ka Eesti päikese all ei jää teadlikud päevitajad kindlasti lumivalgeks.

 

Mida veel meeles pidada?

Tasub teada, et päike on meile kasulik, kuid seda ainult mõõdukas koguses. Päevitamisega ei tohi mitte mingil juhul liiale minna. Iga kord kui tekib päikesepõletus, tõuseb oluliselt nahavähi oht.

Kindlasti võiks endale teadvustada ka seda, et kaitsekreem ei ole imevahend, sest ükski päikesekaitsetoode ei kaitse UV kiirte eest sajaprotsendiliselt. Seega võiks intensiivse päikese käes olemise aega piirata ning kaitsta kergesti ära põlevaid kehaosasid ka näiteks riietega. Eriti oluline on kaitsta laste õrna nahka.

 

Enda ja oma lähedaste kaitsmiseks tule tutvu Rosena dermakosmeetiliste päikesekaitsekreemidega. Valikus on kõrge SPF faktoriga turvaline toode lastele, ning spetsiifilised tooted erinevatele näonahatüüpidele. Eraldi toote leiad vananevale nahale, rasusele nahale ja punetavale nahale.

Õiget tüüpi päikesekaitsekreemi valik on näonaha kauni ja nooruslikuna säilimise jaoks elementaarne!

 

Turvalist päevitamist :)

 

Karin

Rosena dermakosmeetika e-pood

The product is currently Out-of-Stock. Enter your email address below and we will notify you as soon as the product is available.

Name
Email

KINGIME SULLE 5€ ALLAHINDLUSE SAAMISEKS

Kuidas saada 5€? Lihtne, klõpsa vaid allolevale nupule ja registreeru kliendiks. See on lihtne ja kiire - konto loomiseks kulub vaid 2 minutit. Ja kui konto loodud, siis hakkab igalt ostult kogunema 10% boonusraha tagasi kontole.

 

Tänan, ma ei vaja boonusraha